IP-alamvõrgu Kalkulaator

Alamvõrk viitab IP-protokollikomplekti osale (interneti protokollivõrk). IP-võrk on Internetis kasutatavate protokollide rühm. TCP/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol) on kõige levinum nimi.

Alamvõrk viitab võrgu jagamisele vähemalt kaheks erinevaks võrguks. Ruuterid on seadmed, mis võimaldavad liiklust alamvõrkude vahel, toimides samal ajal füüsilise piirina. Kuigi IPv4 on endiselt kõige populaarsem võrguaadressitehnoloogia, kasvab IPv6 populaarsus.

IP-aadress koosneb marsruutimisnumbrist (eesliide) ja hosti identifikaatorist (puhkeväli). Puhkeväli viitab identifikaatorile, mis on konkreetse hosti või võrguliidese jaoks ainulaadne. Klassivaba domeenidevaheline marsruutimine (CIDR) on levinud viis marsruutimise eesliite väljendamiseks. See töötab nii IPv4 kui ka IPv6 puhul. CIDR-i kasutatakse unikaalsete identifikaatorite loomiseks, mida saab kasutada nii üksikute seadmete kui ka võrkude jaoks. Alamvõrgu maskid on võimalikud ka IPv4 võrkude jaoks. Neid alamvõrgumaske väljendatakse mõnikord punkt-kümnendsüsteemis, nagu on näha kalkulaatori väljal "Alamvõrk". Igal alamvõrgu hostil on sama võrgunumber, mitte hosti ID, mis on iga inimese jaoks kordumatu. Neid alamvõrgumaske saab IPv4-s kasutada hosti identifikaatori ja võrgunumbri eristamiseks. IPv6 võrguprefiks täidab sama funktsiooni kui IPv4 alamvõrgu mask. Prefiksi pikkus on aadressi bittide arv.

Enne CIDR-i kasutuselevõttu sai IPv4 eesliited hankida otse IP-aadressilt, lähtudes aadressi klassist (AB või C). Võrgumask mõjutab ka selles sisalduvate IP-aadresside vahemikku. Võrguaadressile aadressi määramiseks peab aga olema nii selle aadress kui ka mask.

Allpool on tabel, kus on loetletud tüüpilised alamvõrgud, mida IPv4 kasutab: